Juhtimisvaateid korteriühistu konfliktidest, mida saab rakendada igas meeskonnas
Korteriühistu on väike, kuid väga selge näide süsteemist, kus inimesed, ressursid ja juhtimine peavad toimima kooskõlas. Kui tasakaal paigast nihkub, ei teki mitte ainult konfliktid inimeste vahel, vaid see mõjutab kogu süsteemi toimimist tervikuna – alates usaldusest kuni koostöövõime ja tulemusteni.
See postitus ei käsitle ühte konkreetset juhtumit. Siin on välja toodud olulised süsteemsed printsiibid, mille mõistmine aitab paremini juhtida mistahes kollektiivi – olgu selleks ühistu, tiim või organisatsioon.
Enne kui vaatame süsteemseid printsiipe, aitab selgus rollides mõista, miks pinged tekivad ja süsteem ‘’valutab’’. Korteriühistu on väikeses skaalas süsteem, kus iga tasandil on oma roll ja funktsioon. Kui need segunevad või jäävad määratlemata, tekivad konfliktid.
1. Juhatusel on roll, mitte võim
Korteriühistu juhatus ei ole võimupositsioon, vaid teeniv roll. Juhatuse liikmete ülesanne on esindada ja teenida korteriomanike huve, mitte langetada otsuseid isiklike eelistuste või uskumuste põhjal.
Kui juhatuse liikmed hakkavad tegutsema omaenda isiklike vajaduste, uskumuste või kompenseerimata teemade ajel, siis tekib süsteemne nihestus. Süsteem peegeldab seda: konfliktid, sisepinged, usaldamatus.
Eluline näide:
Kui juhatuse liige, kes elab üksi ja hindab vaikust, hakkab vastuseisuta keelama hoovis laste mängimist või mänguväljaku uuendamist, ei teeni see enam ühistut, vaid isiklikku eelistust.
2. Kui siht ununeb, täidavad ruumi isiklikud agendad
Igal süsteemil on vaja sihti – ühist eesmärki, mille nimel kogu struktuur eksisteerib. Kui see hägustub, täidavad selle koha isiklike vajaduste projektid: tunnustus, kontroll, võim, hirmud.
Eluline näide:
Juhatus otsustab omavahel, et remondifond kulub keldribokside ümberehituseks, millest saavad kasu ainult kaks juhatuse liiget. Kogukond pole kaasatud – tulemuseks rahulolematus ja usaldamatus, isegi kui otsus oli tehniliselt põhjendatud.
3. Ressurss ei ole kunagi lihtsalt „ruum“
Parkimiskoht, kelder, hoov, koosolekuruum, remondifond – need ei ole pelgalt pinnad või vara. Need on usaldusväärsuse ja kuuluvuse kandjad. Ressurssidega seotud otsused peavad olema läbipaistvad ja kaasavad.
Eluline näide:
Kui juhatus arutab parkimiskohtade ümberjagamist privaatses suhtlusgrupis, kuhu enamik elanikke ei kuulu, ja arutelus kasutatakse lugupidamatuid toone või tühistatakse kaasmõtlejaid, tekib süsteemne katkestus. Juhtrolli ei tajuta enam kui teenivat rolli, vaid kui isiklikku võimu.
4. Ajalugu vajab kohta
Süsteem ei liigu edasi, kui selle ajalugu on tühistatud, naeruvääristatud või eitatud. Austus varasemate panustajate ja protsesside suhtes loob sidusust ja aitab kaasa koostööle.
Eluline näide:
Uus juhatus eemaldab eelmiste tegevusaastate ajal pandud tänutahvli – põhjendusega, et „see ei sobi interjööriga“. Kuigi väline tulemus võib olla ilusam, on sisemiselt tühistatud kümnete inimeste töö ja panus. Süsteem ei unusta seda.
5. Kommunikatsioon on süsteemi vereringe
Kui ametlikku ja lugupidavat suhtlust ei toimu, täidetakse see „vaikuseväli“ kuulujuttude, sotsiaalmeedia gruppide ja oletustega. Info liigub horisontaalselt, kuid mitte konstruktiivselt.
Eluline näide:
Kui juhatus arutab ühistu liikmeid privaatses vestlusgrupis, kuhu teised ei kuulu – unustades, et nad esindavad kogu süsteemi, mitte ainult ennast ja enda huve –, siis süsteem killustub.
Loodud on varjatud süsteem, mis lõhub avatust, võrdsust ja austust. Konflikt ei teki mitte sõnadest, vaid rolli segadusest ja kommunikatsiooni hägustumisest.
Mida süsteem vajab, et toimida?
Süsteemne juhtimine ei toetu ainult usaldusele ja kuuluvustundele. See eeldab ka struktuuri, selgust ja austust.
Süsteem vajab:
1. Struktuuri ja rollide selgust
Kes mille eest vastutab? Kelle hääl loeb millises protsessis?
2. Õiglust ja läbipaistvust
Kas otsused ja ressursid teenivad tervikut või ainult osasid?
3. Ajaloo austamist
Mida on enne tehtud? Kes on panustanud? Mida sellest säilitada?
4. Tähendust ja sihti
Milleks see süsteem eksisteerib? Kuhu me liigume?
5. Teadlikku suhtlust
Kas infot jagatakse viisil, mis loob selgust, mitte segadust?
3 süsteemset küsimust igale juhatusele (või tiimijuhile):
1. Kas meie otsused teenivad kogu süsteemi või ainult osa sellest?
2. Kelle panus või hääl on süsteemist välja jäänud – kas kogemata või teadlikult?
3. Kas info liigub läbipaistvalt ja kõigile arusaadavalt?
Praktilised sammud süsteemse tasakaalu taastamiseks
• Teadvusta, et juhatuse liikmena esindad süsteemi, mitte iseennast.
• Too nähtavale need, kes on varju jäänud – olgu ajalugu, arvamused või panus.
• Loo ametlik ja lugupidav kommunikatsioon – see loob aluse koostööle.
Kuidas edasi?
Kui sa juhid tiimi, juhatust või kogukonda – ja tajud süsteemis pingeid, siis tea:
see ei tähenda, et midagi oleks rikki läinud.
See tähendab, et süsteem räägib sinuga.
Soovid süsteemset tuge, et taastada usaldus, koostöö ja struktuur?
Kirjuta mulle – leiame koos järgmise sammu.